Paide ja Türi eramutele pakutakse pakendite sorteerimiseks tasuta kilekotte

Pakendikott on tasuta ja mugav võimalus vabaneda kodumajapidamises tekkivatest pakenditest, vähendades samas kulutusi olmejäätmete äraveoks. Tootjavastusorganisatsioon koostöös oma partneritega pakub tasuta pakendikotte ka Paide ja Türi eramajadele.

Pakendijäätmed moodustavad hinnanguliselt umbes kolmandiku kodumajapidamistes tekkivatest olmejäätmetest. Sorteerides pakendijäätmeid eraldi, väheneb olmejäätmete maht ja olmejäätmete konteineri tühjendamise sagedus. Pakendite eraldi kogumine on keskkonnasõbralik käitumisviis, sest nõnda kogutud pakendijäätmed suunatakse taaskasutusse ja nendest valmistatakse uusi tooteid.

Väätsa Prügila sõlmib iga kliendiga tasuta teenuse lepingu, millega pannakse paika teenuse osutamise aadress, koti asukoht ja vahetuskoti jätmise koht. Pakendikoti äravedu toimub ühel konkreetsel nädalapäeval iga 28 päeva tagant, paralleelselt olmeprügi konteineri tühjendamisega. Ära viidava pakendikoti asemele jäetakse uus tühi 150-liitrine kollane kilekott.

Täis pakendikott tuleb jätta nähtavale kohale, näiteks olmejäätmete konteineri kõrvale ning graafikujärgsel kogumispäeval viib kogumisauto selle ära.

Kollasesse pakendikotti võib panna kartongist, plastist, klaasist  ning metallist puhtaid pakendijäätmeid (jogurtitopsid, konservikarbid, plastmassist pudelid, klaasist pudelid, klaaspurgid, mahla- ja veinipakid jmt.

Kui kokkulepitud päeval toimub tühisõit või pakendikotti on pandud olmeprügi, tuleb tasuda 3 eurot ja 77 senti.

Pakendikoti teenuse tellimiseks palun võtke ühendust AS Väätsa Prügila telefonil 3840111 või  e-meilil info@prygila.ee või täitke liitumisankeet Tootjavastutusorganisatsiooni kodulehel www.tvo.ee

Sagedamini tekkivad küsimused pakendikoti kasutamisel.

Millised metallpakendid sobivad pakendikotti?

Alumiiniumist ja muust metallist joogipurgid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ning metallkorgid, puhtad konservkarbid ja muud puhtad metallpakendid.

Millised metallpakendid ei sobi pakendikotti?

Ohtlike ainete pakendid (nt. liimi-, värvi- ja lahustitepakendid) ning aerosoolpakendid (nt. õhuvärskendaja, juukselaki või vahukoore pakendid).

Millised plastpakendid sobivad pakendikotti?

Plastist joogipudeli ja kanistrid, puhtad jogurtitopsid ja võikarbid, puhtad õli-, ketšupi- ja majoneesipurgid, puhtad kosmeetika ja hooldustoodete pakendid (nt. šampoonipudelid), puhtad plastkarbid (nt. salatikarbid), puhtad ja tühjad kilekotid ning muud plastkotid (nt. suured suhkrukotid) ning muud puhtad plastpakendid.

Millised plastpakendid ei sobi pakendikotti?

Plastist mänguasjad, kummist tooted, ohtlike ainete pakendid ning kasutatud märkmikud ja nende kaaned.

Millised klaaspakendid sobivad pakendikotti?

Värvitust ja värvilisest klaasist pudelid ja purgid (sh puhtad siirupi- ja õlipudelid) ning muud puhtad klaaspakendid.

Millised klaaspakendid ei sobi pakendikotti?

Akna- ja lehtklaas, valgustuspirnid ja päevavalguslambid, peegelklaas, ohtlike ainete pakendid (nt lahustite pudelid), klaasist ja keraamikast nõud ja potid.

Millised tetrapakendid sobivad pakendikotti?

Tühjad ja puhtad tetrapakendid (nt piima-, jogurti- ja mahlapakendid) ning muud tühjad ja puhtad tetrapakendid.

Millised tetrapakendid ei sobi pakendikotti?

Määrdunud ja pooleldi täidetud tetrapakendid.

Kuidas pakendikoti teenus toimib?

Pane puhtad pakendijäätmed vastavalt sorteerimisjuhendile pakendikottidesse ning aset kotid prügikasti kõrvale või muule nähtavale kohale. Kottide äravedu toimub vastavalt graafikule ning täidetud kottide asemele jäetakse uued tühjad kotid.

AS Eesti Keskkonnateenused teavitus korraldatud jäätmeveo hinnamuutusest alates 1.juulist 2017

25.04.2017

AS Eesti Keskkonnateenused esitas Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus MTÜ-le 31.01.2017 teenustasude muutmise taotluse, mis kinnitati 13.04.2017 otsusega nr 2/17-1.

Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus MTÜ korraldas vastavalt jäätmeseadusele piirkondade 1, 3, 5 ja 7 esindajana korraldatud jäätmeveo riigihanke, mille tulemusena on AS-le Eesti Keskkonnateenused omistatud jäätmeveo ainuõigus segaolmejäätmete kogumiseks ja vedamiseks vahemikul 01.04.2016 – 30.04.2019.

Vastavalt hankelepingule ja omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjadele on jäätmevedajal õigus esitada põhjendatud taotlus teenustasude muutmiseks. Võrreldes pakkumuse esitamise ajaga on esinenud objektiivsed asjaolud, mille tagajärjel jäätmeveo teenustasud ei ole täna enam piisavad katmaks seadusega nõutud jäätmete kogumise, vedamise, taaskasutamise ja kõrvaldamisega seotud kulusid.

Uued teenustasud hakkavad kehtima alates 01.07.2017.
Hinnakiri on leitav teenuseosutaja Eesti Keskkonnateenused kodulehel ja avaldatakse KOV-te kodulehel.

Kõigile jäätmevaldajatele saadetakse teavitus koos hinnakirjaga ka personaalselt.

AS Ragn-Sells teavitus korraldatud jäätmeveo hinnamuutusest alates 1. juunist 2017

Ragn-Sells AS esitas MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusele 28.12.2016 teenustasude muutmise taotluse, mis kinnitati 13.04.2017 Jäätmehoolduskeskuse otsusega nr 2/17-1.

MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, piirkondade 2 (Pajusi, Puurmani, Põltsamaa ja Tähtvere vald), 6  (Kaiu, Kehtna, Käru, Vändra vald ja Vändra alev) ja 8 (Paldiski linn) esindajana, viis vastavalt jäätmeseadusele läbi korraldatud jäätmeveo riigihanke, mille tulemusena on 01.05.2016 – 30.04.2019 ainuõigus vedada eelpool nimetatud omavalitsustes segaolmejäätmeid Ragn-Sells AS-il.

Vastavalt hankelepingule ja omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjadele on Vedajal õigus esitada taotlus hinnamuutuseks. Võrreldes pakkumuse esitamisega on esinenud objektiivsed asjaolud, mille tagajärjel jäätmeveo teenustasud ei ole piisavad katmaks seadusega nõutud jäätmete kogumise, vedamise, taaskasutamise ja kõrvaldamisega seotud kulusid.

Uued teenustasud hakkavad kehtima alates 01.06.2017.
Hinnakiri on leitav teenuseosutaja Ragn-Sells kodulehel (https://www.ragnsells.ee/hinnakiri/) ja avaldatakse KOV-te kodulehel.

Kõigile jäätmevaldajatele saadetakse teavitus koos hinnakirjaga ka personaalselt.

Miks jäätmevedaja ei tühjendanud minu prügikonteinerit?

31.10.2016

Jäätmevedaja poolt võidakse jätta teenus osutamata ja rakendada tühisõidutasu järgmistel juhtudel:

#   Kui jäätmekonteineri ja selle käitlemiseks vajalikud tehnilised nõuded ei ole täidetud.

Konteiner peab asuma seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paikneva kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusel, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt. Jäätmete kogumiseks tuleb jäätmevaldajal kasutada nõuetele vastavat kaanega varustatud jäätmekonteinerit (kompaktne, terve, puhas, korralikult suletav), mida on võimalik tühjendada tõstemehhanismi abil jäätmeid kokku pressivasse jäätmeveokisse. Standardsete jäätmekonteinerite nõue tuleneb tühjendamisel kasutatavast vabapuistemeetodist, mille käigus haagitakse konteiner jäätmeveoki tõstemehhanismi külge. Eelmainitud meetodil tühjendades ei kuku nõu masina pressi ega purune konteineri koputamisel telje vastu.
Jäätmete kogumiseks ei sobi: 750-liitrised ratasteta metallkonteinerid (vana, e. eelmine standard); ümmargused konteinerid; konteinerid, millel puudub tühjendamiseks vajalik ääris konteineri ülemises servas, kuna neid ei saa tühjendada tänapäeval kasutatavate jäätmeveokitega.

#   Kui veopäeval, millest jäätmevaldajat oli varem teavitatud, ei olnud jäätmekonteinerit määratud kohal.

Vedaja tühjendab konteineri veograafikus ettenähtud veopäeval kl 6:00-22.00. Konteiner või jäätmekott peavad olema veopäeval kella 6:00-ks pandud välja nähtavale kohale. Kui prügivedaja konteinerit ei näe, siis ei saa ta seda ka tühjendada.

#   Kui jäätmevedaja juurdepääs jäätmekonteinerile on takistatud (näiteks ilmastikust tingitud probleemid, läbimatu tee, lahtiselt ringi jooksvad kurjad koerad või muud liikumist segavad takistused).

Juurdesõidutee konteinerile peab olema piisava kandevõimega, tasane ning talvisel ajal lumest puhastatud nii, et prügiauto vabalt läbi pääseks. Konteineri juures peab olema piisavalt ruumi jäätmete laadimiseks ning juurdepääs konteinerile olema jäätmevedajale ohutu. Kui konteiner ei ole toodud jäätmeveoki lähima võimaliku peatumiskoha juurde, peab konteineri ka käsitsi teisaldamise tee olema kõva pinnaga ja talvel lumest puhastatud. Prügikasti kaanele kogunenud lumemüts tuleb maha lükata. Tõrgete olemasolu korral tuleb vedajat ette teavitada vähemalt üks tööpäev.

#   Kui jäätmekonteineris pole veopäeval üleandmiseks ettenähtud jäätmeid.

#   Kui olmejäätmete konteineris on sobimatud jäätmed, jäätmed, mis ei vasta selle konteineriga kogutavale jäätmeliigile või sisaldavad tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma (temperatuuriga üle 40ºC) tuhka, vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; erikäitlust vajavaid jäätmeid; aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokku pressimist.
Siis on jäätmevedajal õigus jätta konteiner tühjendamata ja rakendada tasu tühisõidu eest, mis on võrdsustatav jäätmekäitluslepingus sätestatud suurusega kogumiskonteineri tühjendamise teenustasuga.

#   Kui vedajal tuleb:

– ratastel teisaldatavat konteinerit transportida jäätmeveokini käsitsi kaugemalt kui 10 meetrit;
– jäätmeveokiga tagurdada üle 100 meetri, kui jäätmevaldaja juures ümberpööramise võimalus puudub;
– kui vedajal tuleb avada jäätmevaldaja territooriumile viival teel värav talle selleks otstarbeks antud võtmega;
– kui vedaja kasutab konteineri avamiseks talle antud võtit;
– kui konteiner on üle-täitunud;
– kui vedajal tuleb ära vedada kilekotist jäätmemahuti, mis on kahjustatud tema teisaldamist takistaval määral lindude ja/või loomade poolt;
– kui vedajal tuleb teostada konteineri ümber paiknevate jäätmete ära-vedu, mida ei saa klassifitseerida konteineriväliste juhuslike jäätmete alla.

 NB! Need on nö mugavusteenused ehk jäätmeveo teenusega seotud lisateenused mida vedaja osutab jäätmevaldajale ainult temaga eelnevalt sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel vastavalt kehtivale lisateenuste hinnakirjale.

Jäätmealast infot, kuidas valla elanik peaks enda tekitatud jäätmete eest hoolt kandma, leiate nii kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast kui ka teile jäätmevedaja poolt saadetud kliendilepingust ja jäätmevedaja veebilehelt.

MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus

Kas pakendeid on tõesti vaja pesta?

31.03.2016

Üks kõige sagedasem küsimus, mida seoses pakendite sorteerimisega esitatakse, kõlab järgnevalt: mida tähendab sorteerimisjuhenditel ja pakendikonteineritel mõiste puhas pakend?

Kas tõesti peab neid pesema ja kas on üldse mõistlik kulutada vett ja energiat nende pesemiseks, mis kokkuvõttes teevad keskkonnale veelgi suuremat kahju?

Puhtal pakendil on suuremad taaskasutusvõimalused

Pakendite pesemisvajaduse põhjus on tegelikult hästi lihtne, õigemini on neid kaks. Esiteks määrivad räpased pakendid ära ülejäänud, juba konteinerisse paigutatud puhtad pakendid. Teiseks on puhastel pakenditel kordades suurem võimalus saada taaskasutatud. Määrdunud pakendid lähevad üldjuhul põletamisele, kuid puhtaid kasutatakse toorainena uute asjade valmistamisel. Lihtsustatult- kui paned pakendikonteinterisse puhta ehk pestud pakendi, saab see taaskasutuses uue elu, kui musta, läheb see põletamisse.

Aga kus on mõistlikkuse piir ehk mida tasub pesta ja mida mitte?

Toome ühe lihtsa näite. Kohupiim on poes müügil peamiselt kahesugustes pakendites: kilepakendis nn kohupiimatuutu ja siis plasttopsi pakendatuna. Kilepakendi pesemine oleks tõesti keeruline, aeganõudev ja palju vett kulutav, mistõttu on mõistlik panna see olmejäätmete sekka. Plasttopsi puhastamine on aga tunduvalt lihtsam – natuke vett sisse, loputa ja puhas ta ongi. Üldjuhul ongi nii, et kui kilekottidesse on paigutatud rasvased toiduained (näiteks liha vaakumpakendis), siis nende puhastamisel polegi mõtet. Aga kui pakend on tugevamast plastikust, siis loputage läbi ja pange puhaste pakendite sekka.

Reegel: pese vahetult peale kasutamist

Kõige vähem energiat ja vett kulub siis, kui puhastate pakendid vahetult peale nende kasutamist. Pakenditega on samamoodi nagu lauanõudega – kõige lihtsam on neid puhastada kohe peale kasutamist. Hiljem kulub nõude või pakendite külge kleepunud jäätmete puhastamisele tunduvalt rohkem aega, vett ja energiat. Kellel on kodus nõudepesumasin, kuhu jääb nõude kõrvalt veel ruumi, laotage pakendid sinna pealmiseks kihiks. Sellisel juhul ei kuluta te ühtegi lisaliitrit vett.

Allikas: Ragn-Sells
http://ragnsells.ee/kuukiri/ 

Lõppes korraldatud jäätmeveo hankemenetlus

19.01.2016

Hanke võitsid Eesti Keskkonnateenused AS ja Ragn-Sells AS alljärgnevate piirkondadega: Eesti Keskkonnateenused AS:
piirkond nr 1 (Ambla, Järva-Jaani, Kareda, Koeru ja Roosna-Alliku vald)
piirkond nr 3 (Imavere, Koigi, Paide ja Väätsa vald)
piirkond nr 4 (Paide linn)
piirkond nr 5 (Kolga-Jaani, Kõo, Suure-Jaani, Tarvastu vald ja Võhma linn)
piirkond nr 7 (Märjamaa ja Raikküla vald)Ragn-Sells AS:

piirkond nr 2 (Pajusi, Puurmani, Põltsamaa ja Tähtvere vald)
piirkond nr 6 (Kaiu, Kehtna, Käru, Vändra vald ja Vändra alev)
piirkond nr 8 (Paldiski linn)

 

Hanke „Kontsessiooni andmine korraldatud jäätmeveoks“ väljakuulutamine

19.10.2015

MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus kuulutas omavalitsuste nimel välja avatud hankemenetluse korraldatud jäätmeveo kontsessiooniõiguse andmiseks segaolmejäätmete veoks. Kontsessioon korraldatud jäätmeveole hakkab kehtima eeldatavalt alates 01.04.2016 ja kestab kolm aastat kuni 31.03.2019.

Pakkumuste esitamise tähtaeg on 11.12.2015.

Hanketeade on üleval e-riigihangete keskkonnas.

Tarbija jaoks muutub elektroonikaromudest vabanemine lihtsamaks

09.05.2014

Selle aasta aprillis kinnitas valitsus uue määrusemuudatuse, mille kohaselt peavad suured elektroonikamüüjad kasutuks muutunud koduelektroonikat edaspidi vastu võtma tasuta.

Määruse muutmise tingis vajadus võtta Eesti õigusesse üle uus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kohta ning asjaolu, et elektroonikaromusid jõuab olmeprügi hulka liiga palju.

 

Kui varem sai tarbija oma elektroonikaromu tagasi anda ainult juhul kui osteti poest uus, siis nüüd saab oma vananenud või kasutuskõlbmatuks muutunud elektroonikavidina poodi viia ning tasuta ära anda ka siis, kui uut asemele ei osteta. See puudutab just väikseid elektroonikaseadmeid mille küljepikkus on kuni 25 sentimeetrit (näiteks MP3 mängijad, mobiiltelefonid, laste mänguasjad, säästupirnid, pardlid jms). Tasuta vastuvõtmise nõue puudutab neid müügikohti, millel müügipinda on üle 400 m2.

 

Määrusega kehtestati ka uus elektroonikaromude kogumise määr tootjale aastateks 2014-2019. Seni on nõutav koguda aastas vähemalt neli kilogrammi kodumajapidamiste elektroonikaromusid iga elaniku kohta aastas, kuid alates 1. juulist 2014. vähemalt viis kilogrammi.

Alates 2016. aastast muudetakse kogumise määra arvutamise metoodikat ning kogumise määra suurendatakse veelgi. See hakkab sõltuma turule jõudnud elektri- ja elektroonikaseadmete arvust. Aastal 2016 tuleb kokku korjata vähemalt 45, aastal 2019 aga juba 65 protsenti elektri- ja elektroonikaseadmete kogusest.

 

Kehtestatud määrusemuudatus hõlbustab rangemate elektri- ja elektroonikaseadmete kogumise määrade saavutamist, võimaldab kogutavatest seadmetes leiduvad (vääris)metallid uuesti ringlusesse võtta ning väldib seadmetes sisalduvate ohtlike ainete keskkonda sattumist.

 

Allikas:
Keskkonnaministeerium
www.valitsus.ee

Eesti muutuvasse kliimasse iga prügikonteiner ei sobi

21.03.2014

Inimesed süüdistavad konteineri lõhkumises tihtilugu prügivedajat, kuna tühjendamisel konteiner purunes.

Prügifirmad tunnistavad, et neile kurdetakse plastkonteinerite purunemist, kuid prügikonteineri lagunemise põhjus on tihtipeale hoopis kehv kvaliteet, selle vale kasutamine või materjali loomulik väsimine. Probleemid tekivad eelkõige tundmatute tootjate ja odavate plastkonteineritega, mille eluiga võib jääda üürikeseks. Osa prügikonteinerid polegi mõeldud õues hoidmiseks, sest külmaga kipuvad kehvema kvaliteediga konteinerid hapraks muutuma. Nende plastik on kas liiga õhuke või on kasutatud liigselt taaskasutatud plasti, mis on võrreldes uue toorainega tunduvalt hapram. Kuna plasti omadused muutuvad UV-kiirguse mõjul, peab selle koostisse olema lisatud aineid, mis suurendavad vastupidavust UV-kiirgusele. Olulised on lisaained, mis aitavad plastil madalatel temperatuuridel elastsust säilitada ning kõrgetel temperatuuridel liigset elastsust vältida. Mida rohkem komponente plastile lisatakse, mida ilmastiku- ja ainetekindlam see on, ja mida paremat tootmisprotsessi kasutatakse, seda kõrgem on konteineri hind. Konteinerid, mis on mõeldud kasutamiseks siseruumides, peaks olema peal vastav märge.

Et vältida hilisemaid vaidlusi juhuks kui tekib pretensioone konteineri kvaliteedi või kasutuse sobivuse osas, on uue konteineri soetamisel mõistlik küsida müüjalt millisest plastist konteiner toodetud on, millisel sihtotstarbel konteinerid kasutamiseks sobilikud on, kas sise- või välistingimustel kasutamiseks, kas konteiner haakub prügipress auto haakeseadmega, kas konteineri plast sisaldab UV kaitset jms. Eriti tähelepanelik peaks olema Aasia riikides toodetud konteinerite soetamisel (näiteks Taiwan või Hiina). Eesti kliimas on sobivam kasutada Euroopa toodangut. Kogemusele tuginedes julgeb vedaja soovitada SULO, OTTO, PLASTIC, OMNIUM tootjate konteinereid, milliste kvaliteet, kasutusmugavus ja vastupidavus on aastate jooksul end praktikas tõestanud. Hoolsa omaniku käes võib õige konteiner vastu pidada isegi rohkem kui kümme aastat.

Kuid puruneda võivad ka kvaliteetsed prügikonteinerid. See juhtub siis, kui sinna pannakse sobimatuid raskeid jäätmeid või olmejäätmeid kuhjatakse rohkem kui tohiks. Konteineritel on vastav märge, mis sätestab antud konteineri maksimaalse kaalu. Konteiner võib puruneda tühjendamise ajal, kui külmal ajal on tühja konteinerisse visatud mõni raske või teravaservaline ese, mis on löönud konteinerisse mõra. Samuti ei kannata konteiner kuuma tuhka. Kui konteiner puruneb jäätmevedaja süül, peab prügifirma selle asendama uuega.

Allikas:
tarbija24.postimees.ee

AS Eesti Keskkonnateenused

Korraldatud jäätmeveo ainuõigust vedajatega pikendati 2015. aasta märtsini

06.12.2013

MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus pikendas oma liikmetele korraldatud jäätmeveo ainuõiguse lepinguid kuni 31.märtsini 2015. Kõik eelnevalt allkirjastatud jäätmeveo lepingud ja lepingu lisad kehtivad ka pikendatud korraldatud jäätmeveo perioodil.

Lepingu pikendamine tagab senise korraldatud jäätmeveo muutusteta jätkumise ja elanike jaoks lepingupikendus lisakohustusi kaasa ei too. Jäätmevedaja jätkab prügiveoteenuse osutamist senikehtinud hindadega ja tingimustel.

Lisaks tuletame teile meelde, et korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuil tuleb esitada iga aasta 20.jaanuariks (hiljemalt   20.jaanuariks 2014) kohalikule omavalitsusele kirjalik kinnitus, et kinnistul ei ole eelmise aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kui kinnistuomanikult/jäätmevaldajalt vastavat kinnitust 20. jaanuariks elukohajärgsesse omavalitsusse pole saabunud, loetakse kinnistuomanik/jäätmevaldaja alates 21. jaanuarist korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

Vabastuse saamiseks tuleb esitada kohalikule omavalitsusele kirjalik taotlus, kus näidatakse ära põhjus, miks vabastust taotletakse ning elukoht, kus on liitutud korraldatud veoga. Samuti võidakse teilt küsida lisadokumente, mis näitavad ära vee ja elektrikulu vabastataval objektil ja põhielukohas tasutavaid jäätmeveo arveid.

Korraldatud jäätmeveost vabastuse taotluse (ka ühismahuti avalduse) vormid on kättesaadavad kohalikus omavalitsuses või nende kodulehel. Taotluse võib saata skaneeritult või digiallkirjastatult emailile või allkirjastatult posti teel.

 

Palume teil taotluse esitamist mitte jätta viimasele hetkele!