Korduma kippuvad küsimused

Üksi elaval vanainimesel tekib ju prügi väga vähe. Vajadus konteinerit tühjendada tekib kord või kaks aastas. Miks peab siis seda tühjendama kord kuus? See on jäätmekäitleja huvides.

Vastus: konteineri tühjendussageduse piirang tiheasustusalal vähemalt kord kuus ei tulene täitumisest, vaid sanitaarnõuetest. Konteinerisse kogutud biojäätmed hakkavad, eriti soojal ajal, kiiresti lagunema ja tekitavad haisu, putukaid ja närilisi. Konteineri tühjendusperiood on tegelikult vähemalt kord kahe nädala jooksul, kord kuus võiks seda tühjendada ainult juhul, kui biojäätmed kompostitakse ja neid ei panda segaolmejäätmete konteinerisse. Soovitus: tuleks valida lihtsalt väiksem konteiner.

Miks ma ei tohi valida ise jäätmekäitlejat oma äranägemisel? Miks antakse õigus ainult ühele vedajale? Sellega kitsendatakse minu põhiõigusi ja jäätmekäitleja pannakse monopoolsesse seisundisse.

Vastus:  vabadus ei tähenda seda, et kõike võiks teha oma äranägemisel. Ühiskonnal on huvid, millega selle liikmed peavad arvestama. Nii võiks põhiõiguste kitsendamisena tuua ka näiteks liikluseeskirja ja liikluskorraldust, kus ohtlikul ja koormatud ristmikul keelatakse näiteks vasakpööre. Jäätmekäitlus kui keskkonnatundlik tegevus ei saa areneda stiihiliselt. See tooks kaasa kontrolli kadumise toimingute üle, keskkonnasaastuse ja kõikelubatavuse. Korteriühistud protestivad selle vastu, et võõrad toovad nende konteineritesse oma jäätmed ja nõuavad linnalt taolise olukorra lõpetamist. Kuidas seda siis teha? Ainus võimalus on liita kõik jäätmevaldajad jäätmeveoga. Seda saab teha ainult siis, kui linn korraldab ise jäätmeveo. Ka territooriumi prahistamine väheneb.
Tegemist ei ole jäätmekäitleja monopoliga. Monopol tekib siis, kui ettevõtja positsioon võimaldaks tal tegutseda sellel turul konkurentidest sõltumatult ning dikteerida tarbijale oma tingimusi. Antud juhul annab linnavalitsus ettevõttele konkursi korras kuni kolmeks aastaks ainuõiguse tegutsemiseks ühes veopiirkonnas. Konkurss tähendab seda, et ettevõtja ei saa oma tingimusi dikteerida. Teenuse hind ja selle osutamise tingimused määratakse kindlaks jäätmeveo õiguse andmisega ja neid tingimusi ainuõiguse kehtimise perioodil omatahtsi muuta ei tohi.

Kuidas hinnata aga olukorda siis, kui valitud ettevõtja teenus on kallim kui hind, mida ma täna maksan?

Vastus: ka selline olukord võib tekkida. Lubatud on kasutada ainult legaalset jäätmeloaga veoettevõtet, kes tagab kogutud jäätmete nõuetekohase käitlemise. Jäätmed tuleb anda üle regiooni prügilasse ja nii on hinna kujunemise alused kõigile ettevõtetele samad. Teenus võib olla odavam parema töökorralduse tõttu. Paraku leitakse mõnikord teenuse odavust silmas pidades jäätmevedaja, kellel ei ole jäätmeluba ja seega õigust jäätmeid vedada. Selline illegaalne vedaja vabaneb jäätmetest tavaliselt ebaseaduslikult ja tema teenus on tõesti odavam, sest ta ei maksa täiel määral prügilateenuse eest. Korraldatud jäätmeveo puhul sellist olukorda tekkida ei saa. Selle üks eesmärke on ka illegaalsete jäätmevedajate väljatõrjumine turult.
Konkurssidel saavad osaleda kõik legaalsed veoettevõtted. Ainuõiguse andmisel on otsustav madalam hind. Loomulikult peab pakkuja rahuldama ka tehnilised nõuded. Ning kui teile praegu teenust osutav ettevõtja ei võida konkurssi, siis ta kas ei rahuldanud vajalikke tehnilisi nõudeid või oli tema pakutud hind konkurendi omast kõrgem. Nii peaksite igal juhul saama odavaima legaalse teenuse.

Mul ei teki jäätmeid. Paberi põletan, biojäätmed kompostin, pakendid viin kogumispunktidesse.

Vastus: paber ei ole põletis, seda küttekolletes põletada ei tohi. Paberi põletamine tahmab ja pigitab lõõre ning saastab välisõhku. Põletada ei tohiks üldse näiteks lainepappi, kiletatud või läikpabereid. Paber kõlbab ainult süütamiseks.
Lahtiselt aunas tohib linnatingimustes kompostida ainult puulehti ja taimejäänuseid. Köögijäätmete ja toidujääkide kompostimine lahtiselt ei ole lubatud, nende kompostimiseks peab olema kinnine kompostimisnõu.
On võimalik, et keskkonnatundlik majaomanik tõesti käitleb jäätmed nii, et segaolmejäätmeid peaaegu ei jää üle. Midagi tekib aga ikka. Minimaalselt on võimalik kasutada 80 l konteinerit vähemalt 1 kord kuus tühjendamisega. Majas, kus ikka elatakse, tekib niipalju jäätmeid kindlasti. Võib öelda, et inimene ei tekita jäätmeid vaid siis, kui ta on surnud.
Selline lahendus ei sobi kindlasti korteriühistutele. Kui üks elanik ka taaskasutab oma jäätmeid intensiivselt, siis teine seda kindlasti ei tee. Mahutid on aga ühistu liikmetele ühised ning, nagu näitavad ka välismaa kogemused, ei suudeta parematel juhtudel korterelamutes üle 50% jäätmeid taaskasutada.

Meie ühistu on väike ja ahjuküttega. Inimesed on vaesed, ei telli ajalehti. Olemasolev paber põletatakse küttekolletes, et saada sooja. Vanapaberikonteinerisse ei ole midagi panna. Miks pean selle tellima?

 Vastus: päris paberita läbi ei saa, seda tekib ikka. Küttekolletes paberi põletamine ei ole õige. Paber on ikka tule süütamiseks, mitte põletisaine. Paberi põletamine tahmab lõõre, tekitab pigi ja reostab välisõhku. Seepärast paberit ja eriti pappi kolletes põletada ei tohi.
On ka paindlikke lahendusi. Näiteks võib sellisel ühistul olla keldris või kusagil mujal kokkulepitud kohas kast paberi kogumiseks. Mitmed jäätmekäitlusettevõtted võtavad paberi vastu kas tasuta või maksavad selle eest, kui see kohale viia. Paberi kogumise teeb maksuliseks just kogumiskulude suurus. Kui ühistul on ette näidata dokumendid paberi regulaarse üleandmise kohta (kas kviitungid või leping), on ju seaduse eesmärk vanapaber eraldi koguda ja taaskasutusse anda täidetud. Kindlasti leitakse ka teisi võimalusi. Kui elamud paiknevad lähestikku, võib ka jäätmeküsimustes koopereeruda.

Meie maja juurde on paigaldatud jäätmemahutid ja maksame ausalt jäätmekäitluse eest. Tihti aga tuuakse neisse võõrast prügi. Mida ette võetakse, et seda lõpetada?

Vastus: kahjuks on see levinud praktika. Suurel osal eramutest ei ole jäätmekäitluslepingut ning nad ei ole ühinenud jäätmeveosüsteemiga. Nii püütaksegi oma jäätmetest lahti saada selle eest maksmata, sokutades need võõrastesse prügikastidesse.
Korraldatud jäätmevedu peaks seda olukorda muutma. Kõik jäätmevaldajad ühendatakse jäätmeveoga ja analoogne käitumine kaotab mõtte. Seni tuleks aga oma jäätmemahuteil silma peal hoida ja sellist tegevust mitte lubada. Korda rikkunud autode numbrid võib anda ka munitsipaalpolitseile. Võõrastele ligipääsu tõkestamiseks soovitame rajada kergeid jäätmemaju.
Ekstreemsem on olukord, kus ühe ühistu rahvas viib oma jäätmeid naaberühistu prügikastidesse. Siin ei saa linnavalitsus kuidagi aidata. See on naabritevaheline küsimus ja tuleb ka ühistutel omavahel lahendada.

Mida teha rämpspostiga? Miks pean maksma paberi käitlemise eest, mida keegi minu tahte vastaselt postkasti sokutab?

Vastus: kahjuks ei reguleeri reklaamiseadus postireklaami. Seega ei saa reklaami postitamist ära keelata. Seda enam, et teie naaber kasutab võib-olla postireklaami ja ootab seda. Saate aga keelduda reklaami vastuvõtmisest. Selleks peate paigaldama oma postkastile kleepsu (neid on levitanud Eesti Roheline Liikumine) postireklaamist keeldumise kohta ja soovitavalt ka informeerima sellest postitusfirmasid. Teie selgesti väljendatud tahte vastaselt ei ole kellelgi õigust teie postkasti reklaame panna.
Postireklaamiga seonduva korrastamiseks võib kasutada postkastide kõrvale seinale kinnitatud eraldi sahtleid või lauda reklaamide jaoks. Sealt võib igaüks võtta, mis teda huvitab ja teie postkastid jäävad reklaamist puutumata. Jääb ära maja esiku ja treppide risustamine äravisatud reklaamidega. Ilmselt väheneb nii ka majja toodava reklaami kogus.

Olen viimasel ajal jäätmeid liigiti kogunud ja olmejäätmete konteiner on jäänud pooltühjaks, seda tühjendatakse aga endise sagedusega.

Vastus: tühjendamise sagedus sõltub teie lepingust jäätmevedajaga. Palun vaadake konteinerite suurused ja tühjendusgraafik üle. Leiate kindlasti endale sobiva variandi.

Vanapaberi kastid on väikeste avadega, pappkast ei mahu sinna kuidagi ära. Kaaned võiksid lahti käia. Paber tuuakse tihti kotiga ja ka kott ei mahu avasse.

Vastus: vanapaberikonteinerid on vastavate avadega seepärast, et sinna ei saaks paigaldada teisi jäätmeid, näiteks segaolmejäätmeid. Kui kaas oleks avatud, muutuks see kirjadest konteineril hoolimata segaolmejäätmekonteineriks ja paberi kogumisest ei oleks mingit kasu.
Pappkast tuleb servadest lahti lõigata ja siis see üldjuhul peaks avasse sobima. Kui püüate sinna panna tervet kasti, võtab see kogu konteineri ruumi ära ja peate maksma ka õhu eest. Konteineri sisu peaks olema kulutuste vähendamiseks kompaktne.
Paberikonteiner ei ole plasti jaoks. Paber tuuakse tihti kohale just plastkotis ja soovitakse see tervena konteinerisse visata. Selliselt kogutud vanapaber ei ole kasutuskõlbulik, mis nõuab selle täiendavat töötlemist või see viiakse lihtsalt prügilasse. Nii täiendav töötlemine kui prügilasse viimine muudavad aga teenuse kalliks ning loodetud kokkuhoidu ei saavutata. Pigem toob see kaasa jäätmekäitluskulutuste suurenemise. Parem on loobuda hoolimatusest oma jäätmete käitlemise suhtes ja näha selle nimel veidi vaeva. Ei ole ju hea tahte korral raske paberit pihutäite kaupa kotist välja võtta ja avasse panna.

Mida teha vanade kasutuskõlblike riiete ja esematega?

Vastus: vanad riided ja muud kasutuskõlblikud esemed ( majapidamisasjad, mööbel, raamatud jne. ) saate viia teile lähimasse Taaskasutuskeskusesse.

Mida teha külmkappide ja teleritega?

Vastus: 13 jaanuarist k.a. hakkas kehtima tootjavastutus elektri- ja elektroonikatoodete jäätmetele. Nende hulka kuuluvad ka telerid ja külmikud, kõik tooted, mis töötavad elektrivooluga. Tootjad on kohustatud need tasuta tagasi võtma. Tegevuse hõlbustamiseks on tootjad andnud käitlemise kohustuse üle tootjavastutusorganisatsioonidele. Täna tegutseb Eestis kaks tootjavastutusorganisatsiooni: MTÜ EES-Ringlus ja MTÜ Eesti Elektroonikaromu.
Uut seadet ostes on võimalik jätta vana kauplusesse.

Aga kuidas ma oma külmiku kogumispunkti saan? Kui pean transpordi tellima ja selle eest maksma, jätan külmiku hoopis maja ette.

Vastus: tootja vastutab kogutud jäätmete transpordi eest kogumispunktidest töötlemiskohta. Oma jäätmete toomise eest kogumispunkti vastutavad jäätmevaldajad. Kogumispunktide valdajad osutavad jäätmevaldajatele siin tasulist transporditeenust. Tootjavastutusorganisatsioonid on asutanud koostöös nn „kolatakso” teenuse: http://www.kolatakso.ee/ .  Projekt Kolatakso on ellukutsutud kolme mittetulundusühingu – Eesti Elektroonikaromu, Eesti Pakendiringlus ja Eesti Rehviliit – poolt.
Seadust võib küll mitte täita või toimida seadusevastaselt, kuid siin tuleb siiski arvestada ka karistamise võimalusega. Munitsipaalpolitsei jälgib toimuvat teraselt. Külmiku jätmine maja ette tähendab ka oma kulutuste veeretamist ühistule. Kas ühistu teised liikmed sellega ikka rahul on? Siin võib tekkida ka omamoodi naabrivalve süsteem, sest kus tegijaid, seal nägijaid. Mina küll ei lepiks sellega, et naaber oma külmiku käitlemise kulutused nahaalselt minu kaela veeretab.

Mida teha vanarehvidega?

Vastus: ka vanarehvidele on kehtestatud tootjavastutus. Tootjad, kelle hulka kuuluvad ka rehvide maaletoojad ja edasimüüjad, on kohustatud korraldama vanarehvide tasuta vastuvõtmise. Seega peavad rehvimüüjad vanarehve vastu võtma või andma infot vastuvõtupunkti asukoha kohta.
Rehviettevõtted ei täida täna tootjavastutust täiel määral. Tasuta võetakse vastu vahetusrehvid üks-ühele. Uusi rehve ei tohiks seega prügikastide juurde enam tekkida. Seismajäänud rehve täna siiski veel piiramata kogustes tasuta vastu ei võeta. Rehviettevõtted põhjendavad seda rahastussüsteemi loomise raskustega.
Vanarehve jäätmekonteineri juurde enam paigutada ei tohi. Nagu külmikute puhul, tähendab ka vanarehvi jätmine konteineri juurde oma kulutuste veeretamist ühistule. Kui mul ei ole näiteks autot, ei nõustuks ma mingil juhul autoomanikega solidaarselt maksma autoomanike vanarehvide käitlemise eest.
Tasu eest võtavad aga täna vanarehve vastu mitmed jäätmekäitlusettevõtted.

Pudelite äraandmine on raske. Müügikohas võib küll olla teade lähima taarapunkti kohta, kuid see punkt on kaugel ning lisaks räpane. Kauplused ei taha taarat ise vastu võtta.

Vastus: pandipakendiga on tõesti veel segadusi. Kauplused on kohustatud pandipakendi vastu võtma kohapeal või müügikoha vahetus läheduses. Vahetu läheduse mõiste on seaduses ebaõnnestunud ning lahti rääkimata. Eelnõu kooskõlastamisel tegi linnavalitsus toimuvat ette aimates ettepaneku vahetu läheduse mõiste lahti seletada, kuid seda ei tehtud. Nii tõlgendavadki kauplejad seda suvaliselt. Lähiajal plaanibki riik seaduses vahetu läheduse mõiste konkreetselt sätestada. Pakendeid, millel on pandimärk, on üle 20 m2 müügipinnaga kauplused kohustatud vastu võtma.

Liigiti kogumine ei aita vähendada prügiveokulutusi. Paberit võetakse vastu küll odavama hinnaga, kuid pean lisaks rentima teise konteineri ja selle eest juurde maksma.

Vastus: Jätate arvestamata sellega, et paberi kogumisega alustades väheneb segaolmejäätmete kogus. Paberit on segaolmejäätmetes ca 10-15 % ning paberikonteineri tühjendamine on olmejäätmete omast ca 50% odavam. Kui jätate olmejäätmete konteineri ja selle tühjendussageduse muutmata, ei saavuta te vist tõesti kokkuhoidu. Taaskasutatavaid jäätmeid eraldi kogudes on võimalik valida segaolmejäätmetele väiksem konteiner või suurendada veovahemikku. Väiksema konteineri rendihind on väiksem. Olukord muutub täielikult, kui hakkate koguma ka pakendeid. Pakendite jaoks ei ole vaja rentida oma konteinerit, nende võrgu arendavad välja tootjad. Pakendeid on jäätmetes mahuliselt kuni 60% ning nende äraandmine on täiesti tasuta. Kogudes paberi ja pakendi eraldi, oleks võimalik taaskasutada ca 70% jäätmetest, s.h. 60% tasuta. Segaolmejäätmeid jääb vaid 30% esialgsest. Oletame, et teil oli varem 2,5 m3 konteiner, nüüd võite valida 0,8 m3 konteineri. Kui 2,5 m3 konteineri laenutus maksab ca 170 kr/kuu, siis 0,8 m3 konteineri laenutus ca 65 kr/kuu. Ainuüksi väiksema konteineri valikuga võidate üle 100 krooni kuus, millele lisandub hoopis suurem kokkuhoid veokuludes. Olukorda kaaludes ja valides õige lahenduse, on kulutuste kokkuhoid märgatav.

Korteriühistutele on eraldatud maad minimaalselt, mistõttu jäätmemahutitele ei ole ruumi.

Vastus: jäätmehoolduseeskirja p 25 alusel tohib korterelamute juures, kus on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut linnaosavalitsuse loal ja tingimustel. Prügikonteinerite paigutamiseks ja nendele kõva aluse rajamiseks ei ole maaeraldust ja ehitusluba vaja.
Ruumikitsikusest hoolimata leitakse ju lahendused, kuidas mahutada ära parkivad autod. Jäätmete kogumine kuulub elamu teenindamise vahetute ülesannete hulka ja see tuleb lahendada prioriteedina.
Üldiselt on maa ühistutele eraldatud ikka ühistu enda taotluse alusel, linn või riik ei ole süüdi, et see maa nii väike on. Väiksema teenindusmaa eest tuleb maamaksu vähem tasuda, küllap see ongi põhjus, miks seda maad nii vähe on.

Paberikonteiner pannakse tihti põlema, kes peab kandma kahjud?

Vastus: Selline probleem on tõesti olemas. Siiski ei ole see ka meil igapäevane ega ole ka muutunud üldiseks probleemiks. Vandaalitseva möödakäija eest ei ole kaitstud ka majaaken, kuid ega seepärast keegi akendest ei loobu. Nii on ka jäätmekonteineriga. Oma jäätmete eest hoolitsemine on iga kodaniku kohus, nagu ta peab pidama korras oma eluaseme. Kindlasti aitab näiteks jäätmemaja ehitamine. See võib olla kergkonstruktsioonis, näiteks kasvõi metallvõrk ümber kogumiskoha, mis takistab võõrastele ligipääsu. Olen näinud puruksvisatud aknaid, aga põletatud paberikonteinerit ei ole seni sattunud nägema. Ilmselt ei ole paberikonteineri põletamine siiski tüüpiline.

Elan linnas ning tahaksin ehitada jäätmemaja, aga kuidas saada ehitusluba? Maaeralduseta ju ehitada ei saa.

Vastus: kerge ning vundamendita jäätmemaja ehitamiseks ei ole vaja maaeraldust ega ehitusluba. Piisab linnaosavalitsuse loast ja tingimustest. Kui otsustatakse aga kapitaalse ehitusvariandi kasuks, tuleb toimida vastavalt linna ehitusmäärusele.
Kohandatud allikast:  www.tallinn.ee