Jäätmete taaskasutamine

23.05.2008

Seoses kehtima hakanud kohustusega sorteerida prügi ja neid liigiti koguda, räägitakse palju ka taaskasutamisest. Mida siis tähendab jäätmete taaskasutamine?

Jäätmete taaskasutamine on selline jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed, neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele kas uute toodete valmistamiseks või energia saamiseks.  Taaskasutada saab mitmeid inimeste igapäevases kodumajapidamises ning ettevõtluses tekkivaid jäätmeid, nagu näiteks klaas, plastmass, kile, metall, paber, papp ja kartong, puit või biolagunevad jäätmed.
Jäätmete taaskasutamisel on mitu head põhjust:
1)  Loodusressursside säästmine. Näiteks:70 kg vanapaberi kogumisega säästetakse 1 puu.
2) Energia säästmine. Näiteks: 1 alumiiniumpurgi valmistamiseks kulub sama palju energiat kui 20 purgi valmistamiseks taaskasutatavast materjalist.
3)  Prügilate arvu vähenemine, sest jäätmeid veetakse ladestuspaikadesse vähem.
Mis saab edasi meie majapidamises suure hoolega kokku kogutud jäätmetest?
PABER JA PAPP – Paber ja papp on biolagunevad materjalid ning prügilasse sattudes tekitavad nad metaani, mis on 20 korda tugevam kasvuhoonegaas kui CO2. Seetõttu oleks tervislikum neid koguda olmeprügist eraldi. Teiseks on paberi ja papi tootmine vanapaberist palju odavam kui esmasest toormest. Enamus makulatuuri kogusest läheb ümbertöötlemisele suurematesse paberitehastesse Euroopas.  Kvaliteetne paber ja papp pressitakse kokku ja müüakse Leetu ja Soome. Väiksemaid koguseid Eestis taaskasutab näiteks Räpina paberitehas. Vanapaberist toodetakse ajalehe– ja pehmepaberit ning lainepappi, tselluvilla, munareste. Paberi- ja papijäätmeid saab kasutada veel kütusena, põletades neid koos puidu ja sobivate plastijäätmetega. Eraldi tasub kogumist ka kihilisest joogikartongist pakendijäätmed. Nendest on edukalt võimalik omakorda toota paberit ja pappi. Lähim taaskasutatud kihilise kartongi ümber töötlemise tehas on Leedus.
Iga tonn ümbertöödeldud paberit säästab:
– 17 puud (kui need võetaks looduslikust metsast)
– 3000-4000 kW elektrienergiat (keskmise suurusega eramaja aastane energiatarve).
Energiasääst paberi kui teisese toorme kasutamisel on 28-70 %
– 30 m3 vett
– 27 kg ehk 95 % paberi tootmisel tekkivast õhuheitmest jääb olemata.
KLAAS – Klaas on hästi ümbertöödeldav kui ka taaskasutatav. Klaaspakendit saab väga hästi kasutada korduskasutus pakendina. Vanaklaasi ümbersulatamine säästab energiat, looduslikku toorainet ja mõnevõrra vähendab ka toorme sulamisel tekkivat õhusaastet. Näiteks: 1 tonni klaasi tootmine liivast, soodast, kriidist ja muust algsest toorainest vajab ligi kolm korda enam energiat kui klaasi tootmine jäätmetena kogutud klaasist.
Klaasijäätmeist toodetakse uusi pudeleid ja purke, klaasvilla, riiet, optilist kaablit, ehitusmaterjale jm. Klaasipuru pannakse muudessegi toodetesse, nagu täiteainena värvide, paberi, plasti ja kummi hulka. Kuna erineval otstarbel kasutatavad klaasid võivad olla väga erineva koostisega, ei ole võimalik pudelite tootmiseks taaskasutada näiteks aknaklaasi. Taaskasutatava toorme erineva kvaliteedi saavutamiseks on kõige õigem klaastaara koguda eraldi värvi järgi – värvitu, pruun ja roheline. Pruun ja läbipaistev klaas taaskasutatakse praktiliselt kõik tehases AS Järvakandi Klaas, roheline (veini-šampuse pudelid ning osa õlupudelitest) ja aknaklaas läheb üldjuhul Eestist välja, peamiselt Ukrainasse.
PLAST – Kõige olulisemaks peetakse plastiku taaskasutamisel energia kokkuhoidu.
Taaskasutamine sõltub oluliselt plasti liigist:
1) PET plastikut (pudelid, purgid, mikrolaineahjus valmistatava toidu karbid, keedukotikesed) on hakatud koguma muudest materjalidest eraldi, kohati eraldatakse pudelid ka värvi järgi. Kogutud pudelid purustatakse, eemaldatakse võõrmaterjalid nagu etiketid jm. ning helvestatakse. PET pudelid, suurem PE (polüetüleen) kile, PS (polüstürool) ja veel mõnes plastitüübid töödeldakse osaliselt ümber Eestis – kas PET-helbeks või otseselt plasti graanuliks. PET-helbest toodetakse peamiselt tekstiili, näiteks fliis, kergvatiini, sukkpükse, graanulitest aga erinevaid plasttooteid, kilekotte jm.
2) PVC plastikust (meditsiinilised pakendid, karbid, mõned karastusjookide ja olmekemikaalide pudelid, pakkekile, krediitkaardid, kaabli isolatsioon) saab toota mitte-toiduainete pudeleid, torusid jm ehitusmaterjale, kingataldu jm.
Plastpakendi segajäätmeid saab kasutada kemikaalide tootmiseks. Vanaplastiga saab lamineerida paberit või muud materjali. Mõningaid plastpakendeid on võimalik taaskasutada ka jäätmekütusena.
Eestis on plastide suurimaks käitlejaks ASi Plastitehas, kelle tegevusalaks on kogutud ja kasutatud plasttaara – joogipudelid, karbid, kastid, tünnid ja kilekotid – ning tööstuslike plastijäätmete ümbertöötlemine sekundaarseks tooraineks. Kilematerjali kogub  AS Plastitehas peamiselt kauplustest, hulgiladudest ja teistest tööstusettevõtetest, kus kilejääke tekib. Kogutud kile sorteeritakse liigiti ja värvide järgi, pärast mida kile purustatakse, pestakse ja granuleeritakse. Kilegraanuleid müüakse peamiselt Eesti ja Läti tootjatele. Kolmanda liigina käideldakse tehases plastkaste, -torusid, -ämbreid jmt. Need purustatakse võimsate purustusseadmetega ning suures osas samuti granuleeritakse.
Plastihelbed eksporditakse ka riigist väljapoole Aasiasse või Euroopasse, kus neid kasutatakse uute plastesemete tootmiseks ning tekstiilitööstuses. Arenenud maades on tooraine tihti kallis, mistõttu on ümbertöödeldud plastide kasutamiseks suuremad vajadused. Toodete nimekiri varieerub seal ehitusmaterjalidest kingadeni, kööginõudest kontoritarveteni, kanalisatsioonitorustikest ilutoodeteni.
BIOLAGUNEVAD JÄÄTMED – Biojäätmed, mis satuvad koos olmejäätmetega prügilasse, eraldavad lagunemisel metaani, mis omakorda on probleemiks kasvuhooneefekti põhjustavate gaaside tekkimisel. Sellepärast tuleks meil tõsiselt võtta ka biojäätmete liigiti kogumist. Koduses majapidamises tekkivaid toidu- ja aiajäätmeid kompostides vähenevad  kulutused jäätmeveole ning lisaks valmib kompostmuld, mida saab kasutada aias väetisena ning mulla omaduste parandamiseks. Biojäätmete liigiti kogumise ja komposteerimisega tagatakse nende keskkonnasõbralik käitlemine, taastatakse ainete looduslik ringkäik ning väheneb prügilate ohtlik mõju keskkonnale.
METALL – Ligi 50% vanarauast maailmas taaskasutatakse. Vanametall tekib tööstusest tootmisjääkidena, ehitus- ja lammutusfirmade tegevuse tulemusel, vanadest seadmetest ja autoromudest. Vanametalli esialgne töötlemine nagu metallide lõikamine, puhastamine mittemetallilistest osistest toimub kogumisplatsidel kohapeal. Vanametalli ostjad on suured terasesulatajad üle maailma. Metallikäitlusfirma „Kuusakoski” kliendid asuvad Türgis, Hiinas, Lõuna-Koreas, Indias ja USAs. Metallijäätmetest on võimalik toota uusi pakendeid või kasutada neid mujal, näiteks auto- ja ehitusmaterjalitööstuses. Sulatustehaste töödeldud materjalist valmistatakse metallitooteid ehitusele ja tööstustele.  Joogipakendimaterjalidest kõige lihtsam aga taaskasutada alumiiniumi. Kokku kogutud plekkpurgid saadetakse Euroopasse, kus neist toodetakse näiteks metalltorusid ja mootoriosi. Alumiiniumist alkoholi- ja karastusjoogipakendite kogumine on ka Eestis küllaltki hästi korraldatud. Alumiiniumi kui väärtus­liku metalli kõrval tuleks suuremat tähelepanu pöörata vähem väärtuslikumate, kuid laiemalt levinud rauast pakendite kogumisele ja taaskasutamisele. Vanametalli ümbertöötlemine kulutab palju vähem energiat kui metallimaagi kasutamine. Näiteks ühe tonni vanametalli taaskasutamisel hoiame ära umbes kolme tonni maagi kaevandamise.
PUIT – Puit on biolagunev materjal ja hõlpsasti taaskasutatav. Puit on parim võimalik taastuv tooraine. Reeglina kasutatakse pakkematerjali valmistamiseks madalakvaliteedilist saematerjali (näiteks kaubaalused) või töödeldud puitu (näiteks vineeri), mis ei sobi kasutamiseks kõrgema kvaliteedinõuetega toodetes. Puidujäätmeid saab kasutada energia saamiseks st kütteks, puitplaatide tootmiseks, purustada ning valmistada multši või saepuru, mida kasutada kompostimisel või loomade allapanuna. Puidu taaskasutamiseks Eestis on perspektiivsem põletada katlamajades kogutud ja ohtlike lisanditeta puidust pakendijäätmeid koos muude puidujäätmetega (puukoor, puidutolm, saepuru, puidust ehitus-jäätmed jm).
Eelpool loetust järeldub, et jäätmete taaskasutamine on õigustatud tegevus, kus jäätmete suunamisega taaskasutamisse antakse neile uus elu. Pealegi säästab jäätmete liigiti kogumine ja nende taastootmine märgatavalt meie keskkonda, isegi kui me seda igapäevaselt ise ei taju.