Korraldatud jäätmeveo ainuõigus vedajaga pikenes ühe aasta võrra

28.01.2010

Alates käesolevast aastast pikendas MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus vedajatega jäätmeveolepingut ühe aasta võrra.

MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse juhatuse otsusega  anti korraldatud jäätmeveo ainuõigus vedada jäätmeid kõigis 8-s veopiirkonnas järgnevalt:
piirkond nr 1 (Ambla vald, Järva-Jaani vald, Roosna-Alliku vald, Kareda vald, Koeru vald):                      
Ragn-Sells AS   tähtajaga  1.03.2010 –  28.02.2011
piirkond nr 2 (Põltsamaa vald, Pajusi vald, Puurmani vald, Põltsamaa linn):
Ragn-Sells AS   tähtajaga  1.03.2010 –  28.02.2011
piirkond nr 3 (Koigi vald, Imavere vald, Paide vald, Väätsa vald, Kõue vald):
Resk OÜ   tähtajaga  1.02.2010 –  31.01.2011
piirkond nr 4 (Paide linn):
Jõgeva Elamu AS   tähtajaga 1.01.2009 – 31.12.2010
piirkond nr 6 (Võhma linn, Kõo vald, Suure-Jaani vald):
Veolia Keskkonnateenused AS   tähtajaga  1.03.2010 –  28.02.2011
piirkond nr 7 (Kaiu vald, Kehtna vald, Käru vald, Vändra vald, Vändra alev):
Ragn-Sells AS   tähtajaga  1.02.2010 –  31.01.2011
piirkond nr 8 (Märjamaa vald, Raikküla vald):
Ragn-Sells AS   tähtajaga  1.02.2010 –  31.01.2011
Ainuõiguse pikendamine vedajatega tähendab seda, et ka kõikide jäätmevaldajate lepingud vedajaga pikenesid, mistõttu peab vedaja jäätmeveo muudatustest ning olulistest tingimustest omakorda teavitama jäätmevaldajaid.
Jäätmevaldajad kel on seni oma elu- või asukohajärgsele omavalitsusele esitatud korraldatud olmejäätmeveoga mitteliitumise taotlus, tuleks nimetatud avaldus teha pikenenud veoperioodiks nüüd uuesti. Kirjalikud avaldused-taotlused tulevad kindlasti esitada ka neil, kes teatud tingimuste tõttu esmakordselt ei soovi uuel alanud perioodil jäätmeveoga liituda.
Mitteliitumise teatud tingimusteks ehk erijuhtudeks on näiteks ettevõtted, kes omavad pikaajalise kehtivusega komplekslube, jäätmetekkekohad, kus teed kinnistuni on prügiautole ligipääsmatud, mistõttu inimene peab ise oma jäätmeid käitlema. Kui kinnistul ei ole hoonet (näiteks põlenud või lagunenud majad), lisaks jäätmetekkekohad, kus mingil põhjusel elutegevust ei toimu või toimub perioodiliselt.
Erandjuhul võivad vabastust taotleda ka inimesed, kes elavad näiteks mõne prügila või jäätmejaama vahetus läheduses viies prügi ise ära. Kuid ka need, kes oma prügi ise käitlevad, tuleb teatud tähtajaks esitada kohalikule omavalitsusele aruanne, mil moel ta oma jäätmetega on toiminud. Oluline on, et tegevust tõestaks sellekohane tšekk.
Jäätmevaldajad, kes viivad oma jäätmed teise leibkonna prügikasti, peavad samuti oma aruandesse selgituseks panema selle, mil moel ta jäätmetega on toiminud.
Mitteliitunud, kes oma avaldusi-taotlusi uueks alanud jäätmeveo perioodiks ei pikenda, liidetakse mitteliitumise tähtaja lõppedes automaatselt korraldatud jäätmeveoga.