Plast võtab ookeanides võimust

23.01.2009

Hambaharjakarp, singipakk, puudritoos… argipäev koosneb materjalist, mis peatamatult hävitab meie elukeskkonda.

See käepärane, odav ning mugav plastik näitab oma õelat iseloomu ka Vaikse ookeani põhjaosas, kuhu on moodustunud kaks ujuvat tohutut suurt prügimäge. Üks neist algab California läänerannikult ja teine on mõnesaja kilomeetri kaugusel Jaapani rannikust. Kokku on nendel parvedel sada miljonit tonni jäätmeid, kus ujub lõpmatu vaibana kilekotte, pudelikorke, kirjut prügi. Iga viies prügi on pärit laevadelt, mis lasevad oma jäätmed merre. Plastikprügi tõttu surevad tuhanded vaalad, delfiinid, hülged, kilpkonnad ja linnud igal aastal aeglast ning piinarikast surma. Surmalõksuks on näiteks joogipurkide pakenditena plastikrõngad, millesse loomad takerduvad ja lõpuks surevad. Plastmassist asjad ei lagune nagu looduslikud materjalid, vaid päikesevalgus ja lainetus lagundavad plastiku peenteks tükkideks. Kalade silmis näevad plastmassi osad välja nagu maitsev plankton ja nad ahmivad seda muretult. Plastmassi on söögiks piisavalt, sest Vaikse ookeani jäätmete keeristes on plastmassi helbeid juba kuus korda rohkem kui planktonit. Plastmass kogunebki tasapisi kalade organismi ja katab need seestpoolt. Plastmass liigub toiduahelaski hoogsalt edasi, sest kalade kaudu jõuab plast lindude seedeelunditesse. Ühendriikide keskkonnaprogrammi järgi sureb igal aastal ühtekokku üle miljoni linnu ja sada tuhat meres elavat imetajat kas süües ekslikult plastmassi või jäädes sellesse kinni. Surnud kalade hulka ei julge keegi isegi pakkuda.
Rahvusvahelise keskkonnaorganisatsiooni Greenpeace arvestuse kohaselt kõigist igal aastal toodetud sajast miljonist tonnist plastmassist jõuab 10 % merre. Plastmassi helbeid täis pöörised on vaid osa probleemist, sest suurem osa plastist jääb mere põhja. Keegi ei tea, missugust hävingut see seal põhjustab. Ookeani põhjade ökosüsteeme tuntakse esialgu veel üsna halvasti.
Vaikne ookean on vaid üks näide meie elukeskkonda ümbritsevast plastmassist, sest plasti on meres kõikjal, samuti Euroopa rannikul. Hollandi uurijad on välja arvutanud, et Põhjamere põhjas on 110 plastjäädet iga ruutkilomeetri kohta. Samade uurijate arvates on sellel alal elavatest tormilindudest 95% -1 elundites plastmassi. Belgias leiti üheainsa linnu kõhust 1600 plastmassosa.
Homme võib seesama plast olla praes meiegi taldrikul.