Prügilad lõpetavad sorteerimata prügi ladestamise

28.11.2007

Alates 1.jaanuarist 2008. aastal jõustub jäätmeseadusest tulenev keeld, mille kohaselt ei või prügilasse enam töötlemata prügi ladestada.

See tähendab seda, et uuest aastast tuleb enne prügimäele viimist välja sorteerida ja liigiti koguda paber ja kartong, pakendid, ohtlikud jäätmed ning biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed.
Biolagunevaid köögijäätmeid tuleb hakata koguma ja paigutama spetsiaalsesse kogumismahutisse paberist või biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Spetsiaalseid, biolagunevaid kilekotte võib osta Väätsa Prügilast, Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusest ning neid leidub müügil ka kauplustes.
Biojäätmete jaoks mõeldud pruun konteiner tuleb tühjendada minimaalselt 1 kord nädalas. Selline sagedus peaks aitama kaasa lõhna ja muude ebameeldivate nähtuste vältimisele. Biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed tuleks kompostida võimalusel oma kinnistul, selle puudumisel tuleb biojäätmed vedada kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta.
Biolagunevate jäätmete liigiti kogumisega saab vähendada ladestamisele minevaid olmejäätmete koguseid, millega seoses tekivad ka väiksemad olmejäätmemahud ja need omakorda võimaldavad ladestuskulude pealt kokku hoida. Lisaks tuleb lähtuda ELi prügiladirektiivi põhjal vastu võetud keskkonnaministri määrusest, mille nõuete kohaselt tuleb vähendada 2010.aastaks orgaanilise aine ladestamist prügilasse 55% võrra.
Jäätmeseaduse ja olmejäätmete sorteerimise korra kohaselt peab olmejäätmete sortimist ja liigiti kogumist korraldama kohalik omavalitsus. Omavalitsusel tuleks luua elanikele võimalikult soodsad jäätmete liigiti kogumise võimalused jäätmete tekkekohas.
Esmajoones tuleks inimestel püüda olmejäätmeid sortida juba nende tekkimise ajal ja tekkekohas ning anda need jäätmekäitlejale üle liikide kaupa. Kui olmejäätmeid mingil põhjusel tekkekohas sortida ei saa või on sorditud jäätmed kogumise või veo käigus segunenud, siis tuleb need kindlasti sortida enne prügilasse ladestamist. Võimalusena ka järelsortimisena sorteerimistehases.
Liigitikogumine jäätmetekke kohal ei saa jõustuda muul moel kui kohalike omavalitsuste volikogudes kinnitatava jäätmeeeskirja alusel. Seega lahendus sellele küsimusele sõltub eelkõige kohalikest omavalitsusest, kes peavad kinnitama konkreetsed jäätmehoolduseeskirjad koos vajalike sortimisnõuetega, neid elanikele selgitama ja tagama ja nende täitmise järelevalve.
Jäätmete lõppkäitleja on prügila ja vastutus töötlemata jäätmete ladestamise keelu täimise osas langeb ikkagi prügila operaatorile. Prügilad peavad hakkama määrama, kas kinnises pressis tulnud koorem oli sorteeritud või mitte. Sorteerimata jäätmete äravedu saab olema kallim kui sorteeritud prügi vedu. Kui tuuakse sorteerimata jäätmeid, on prügilal õigus kehtestada veofirmale selle koorma eest kümnekordne maksumäär. Koorma sisust saab aga aimu alles pärast selle mahakallamist, misjärel tuleb seda järelikult põhjalikult uurida ja kuidagi tõestada, et keelatud jäätmeid oli lubatust rohkem. Mingeid sihtarvusid, kui palju tohib sorteeritud jäätmete seas olla pappi või paberit või aiajäätmeid, kusagil välja öeldud ei ole ja mingist “lubatud” kogusest esialgu rääkida ei saa. Määravaks saab see, kui tõsiselt hakatakse jäätmete sorteerimist kontrollima ning kui otsustavalt käituvad prügilad.
Alates 01.01.2008.a jõustuvad arvestades jäätmekäitlust reguleerivaid seadusi ja määruseid tavajäätmete ladestamisel uued vastuvõtuhinnad. Seega on prügilatel hindade tõstmiseks mitu põhjust, alates käitlemishinna ja saastetasu tõusust. Lisaks eeltoodule võivad muutuda tulenevalt kütuseaktsiisi suurenemisest prügila kui ka jäätmevedaja poolt pakutavate transporditeenuste hinnad. Neis omavalitsustes, kus jäätmete sorteerimine ei ole korraldatud, ootab inimesi ees hinnatõus. Korraldatud jäätmeveopuhul on aga eeliseks, et prügiveoteenuse hinnad ja selle osutamise tingimused on kindlaks määratud vedaja lepinguga, mille nõudeid ta omatahtsi muuta ei tohi. Võib öelda, et sellise süsteemiga kaitstakse elanikke ebasoodsate hinnakõikumiste eest. Siiski on prügivedajatel kord aastas õigus taotleda teenustasude suurendamist tarbijahinnaindeksi kasvu võrra.
Inimestel on võimalus oma prügiarveid vähendada juhul, kui rohkem hakatakse tegelema prügi sorteerimise ja liigiti kogumisega. Mida enam suureneb jäätmete valikkogumine ja suunamine taaskasutusse, seda vähem mõjutab ladestushinna tõus tegelikult tarbija kulutusi jäätmekäitlusele.