MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus ja Keskkonnaministeerium teevad koostööd Eesti keskkonnaseisundi parandamiseks

MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus ja Keskkonnaministeerium teevad koostööd Eesti keskkonnaseisundi parandamiseks

MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus ja Keskkonnaministeerium leppisid kokku ühises soovis ja vajaduses aidata kaasa Eesti keskkonnaseisu parandamisele ning infovahetuse edendamisele asutuste vahel.

Keskkonnaminister Madis Kallas ja MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskuse juhatuse liige Rait Pihelgas allkirjastasid täna, 21. detsembril 2022 vaba tahte lepingu, milles sõnastati ühised eesmärgid ja tegevused koostööks.

Koostöö allkirjastamisest saab lugeda ka ajalehest Sõnumitooja

Keskkonnaminister Madis Kallase sõnul on Eesti keskkond paremini hoitud ja puhtam kui veel kümmekond aastat tagasi. „Ehkki jäätmeteke suureneb ajas pidevalt, oleme suutnud seni kasvavate mahtudega toime tulla. Selles on suur roll kohalikel omavalitsustel, kes viivad ellu eesmärgid, mille riigina oleme seadnud. Ainult koostööst saavad tulla muutused. Omavalitsuste käes on võti, et tagada kõigile elanikele mugavad võimalused liigiti kogumiseks ja motiveerida inimesi andma oma panust keskkonna heaks,“ ütles Kallas.

MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskuse juhatuse esimehe Rait Pihelgase sõnul tuleb möödanikku jätta arusaam, et kohaliku omavalitsuse ülesanne on vaid korraldatud jäätmeveo hankeid läbi viia ning mõelda ja tegutseda kitsalt oma valla või linna keskselt. Jäätmehoolduse edukas korraldamine põhineb tegevuste ühtlustamisel ja ressursside koondamisel. Meil on küll 79 kohalikku omavalitsust, kuid eesmärgid ja paljuski ka ressursid on ühesugused. Ühiselt tegutsedes oleme efektiivsemad ja tugevamad, saame rakendada ühetaolisi liigiti kogumise reegleid ja lahendusi ning muuta seeläbi jäätmete liigiti kogumise arusaadavaks igapäevaelu lahutamatuks osaks. 

„Samas tuleb tõdeda, et me ei sordi end jäätmeprobleemist välja. Seetõttu on oluline vähendada jäätmeteket ning samal ajal hoogustada ringmajandust. Eestis on ringlussevõtu potentsiaal jätkuvalt kõrge, kuid jäätmete töötlusvõimekus võiks olla üle riigi ühtlasemalt jaotunud. Omavalitsuste koostöös tuleks jõuda selleni, et ringlussevõtt toimuks võimalikult lähedal jäätmete tekkekohale ning me ei peaks nende transpordiga kliimamuutustele hoogu juurde andma. Kõigi panus on siin oluline, sest iga sammu, millega astume lähemale ringmajandavale Eestile, teeme oma laste tuleviku heaks,“ ütles Kallas.

Rait Pihelgas seab koostööleppele suuri ootuseid ja loodab, et kohalike omavalitsuste vajaduste ja võimalustega arvestatakse riiklike regulatsioonide ja toetusmeetmete kujundamisel, seda just olmejäätmete osas. Valdkond vajab investeeringuid nii esmatasandi käitlusvõimekuste loomiseseks kui ka uute innovaatiliste tehnoloogiate rajamiseks, mis võimaldaks Eestis tekkivaid jäätmeid parimal viisil väärindada. Tulevikus jäätmete masspõletus peab muutuma viimaseks abinõuks, ladestamist tuleks välistada. On aeg teha hästi sihitud investeeringuid, et muuta Eesti jäätmesektor edunäiteks tervele maailmale. 

MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus on kohalike omavalitsuste koostööorganisatsioon, millel on praegu 24 liiget.